E.Oja sündis 17.jaanuaril 1905.aastal Palupõhjas.
Omandanud muusiku hariduse asus ta õpetajana ametisse esmalt Tamsale, seejärel juba Elva. Ühtlasi oli ta tunnustatud koorijuht, kelle käe all harjutasid ja esinesid näiteks Pangodi mees-ja segakoor, Elva segakoor jt. Veel on ta tegutsenud muusikaarvustajana Postimehe juures, kui teooriaõppejõu ja orkestriklassi juhatajana, alates 1941.aastast aga vabakutselise heliloojana.
Loominguliselt oli tegemist andeka heliloojaga. Tema ooper “Lunastatud vanne”, mille loomise ajendiks oli salaküttide poolt mahapõletatud isakodu Palupõhjas, võitis esikoha muusikaliste algupärandite võistlusel. Lisaks on ta loonud sümfoonilisi süite, viiuli-ja klaveripalu, sooli-ning koorilaule. Tänini on tuntud tema loodus palad nagu “Vare, vaga linnukene”, “Aadamal oli seitse poega”, “Poisid ritta” jne.
Elvas elades (1925-1930) oli ta tuntud humoorika mehena, kes tihiti armastanud akna taga suupilli mängides tütarlapsi üllatada.
E.Oja olnud koos teise Eduardiga (E.Viiraltiga) nimelt sage külaline Jaan Kärneri kodus Elvas. Tihti tuldud üsna hilisel ajal, siis kui Kärnerite pere juba magas. Kord jällegi hilisel tunnil leidnud saabunud Eedid eest lauale jäetud kirja, milles söögipoolist soovitati neil endil võtta sahvrist. Eks nii nad siis teinudki. Järgmisel päeval kurtnud majaperenaine proua Toru, kelle sahver Kärnerite sahvri kõrval asus, et kaduma on läinud tema seasink, rosinasaiad, pirukad, kausitäis rõõska koort, värsked kurgid ja muudki. Kui selgus, et süüdlased olid Eduardid, jätkunud naeru ja juttu kauaks.
Kelle põhineb Jaan Kärneri “Soodoma kroonikas” Eduard Veskimetsa prototüüp?
Eduard oja suri 16.aprill 1950 Tartus ja on maetud Pauluse kalmistule. Kesk 13 majale Elvas on aga paigaldatud mälestustahvel.
